Teie ostukorv on tühi.
Mungalill suur "Grande" (mix)
Mungalill suur "Grande" (värvide segu).
Meeldiv aroom.
Ronitaim pikkusega kuni 3 m. Õitseb juunist külmadeni. Võib kasvatada vertikaalselt haljastamiseks ja ka rõdukastides.
Kasvukoha eelistus: sooja- ja valgust armastav.
Muld: eelistab mõõdukalt viljakaid ja niiskeid muldi.
Hooldamine: väetise üleküllus, eriti orgaanilise, kutsub esile lehtede tumenemise ja suurenemise, ning õitsemise hääbumise. Valguse puudusel venivad taimed välja, lehed jäävad väikeseks, väheneb dekoratiivsus. Kuni õitsemiseni on vaja regulaarselt kasta, kuid peale õitsemise algust kastetakse ainult mulla kuivades. Pealtväetamist (kaalium-fosfor väetistega peamiselt) teostatakse samuti kuni õitsemise alguseni. Täites neid tingimusi, õitseb mungalill külmadeni.
Paljundamine: seemnetega, mida võib mai keskel külvata otse avamaale, kolme kaupa auku, aukude vahe 25-30 cm. Varajasema õitsemise saamiseks kasvatatakse istikud ette. Külvatakse mai esimestel päevadel 9 cm läbimõõduga potti, kolme kaupa. Tõusmed ilmuvad kahe nädala pärast. Avamaale istutatakse juuni alguses ainult mullapalliga.
Paljundatakse ka pistikutega, mis juurduvad kergesti vees ja niiskes mullas. Sellist meetodit kasutatakse enamasti uute, täidisõieliste sortide puhul. Kuna mungalill on mitmeaastane taim, istutatakse sügisel tugevam taim potti ja viiakse valgesse, jahedasse ruumi talvituma. Kevadel võetakse taimelt pistikud ja pannakse juurduma.
Soodsates tingimustes annab mungalill palju seemneid, mis on võimelised talvituma mullas.
Kasutamine: madalad liigid ja sordid vaasides, kõrged rippvaaasides, vertikaalses haljastuses või pinnakattetaimena. Tavalisel aedmungalillel on söödavad kõik osad peale juurte. Noored lehed ja varred, mis on C vitamiini rikkad, annavad pikantsust salatitele ja võileibadele, õite ekstrakti kasutatakse juustu ja koorevõi valmistamisel, samuti erinevates täidistes. Õisi kasutatakse ka söödava kaunistusena salatites, suppides ja jookides. Ja lõpuks, kuivatatud, puhastatud ja peenestatud seemneid võib kasutada maitseainena, kuna seemned annavad vürtsika piprase maitse.
Mungalille ei kasutata mitte ainult dekoratiiv- ja söödava taimena, vaid ka ravimtaimena. Temaga ravitakse avitaminoosi, kehvveresust, neerukive, bronhiiti, ta soodustab ka juuste kasvu. Eriti soovitatakse teda skorbuudi vastase vahendina. C vitamiini hulk on kümme korda suurem, kui tavalistes salatilehtedes! Veel rikkam on ta antimikroobsete ainete: fütontsiidide ja provitamiin A poolest. Kliinilised katsetused tropoleeniga - ainega, mida saab mungalille eeterlikest õlidest, näitasid, et tema tarvitamisel haigetel, kellel oli pärgarterite puudulikkus, mida põhjustab ateroskleroos, stenokardiahood lõppesid, kadusid valud, paranes enesetunne. Mungalill sai suurt populaarsust juurde, kui avastati, et ta omab dieetilist ja ravivat toimet paljude haiguste puhul, eriti ateroskleroosi ja ainevahetushäirete puhul, mis on seotud ealiste muutustega.
Meeldiv aroom.
Ronitaim pikkusega kuni 3 m. Õitseb juunist külmadeni. Võib kasvatada vertikaalselt haljastamiseks ja ka rõdukastides.
Kasvukoha eelistus: sooja- ja valgust armastav.
Muld: eelistab mõõdukalt viljakaid ja niiskeid muldi.
Hooldamine: väetise üleküllus, eriti orgaanilise, kutsub esile lehtede tumenemise ja suurenemise, ning õitsemise hääbumise. Valguse puudusel venivad taimed välja, lehed jäävad väikeseks, väheneb dekoratiivsus. Kuni õitsemiseni on vaja regulaarselt kasta, kuid peale õitsemise algust kastetakse ainult mulla kuivades. Pealtväetamist (kaalium-fosfor väetistega peamiselt) teostatakse samuti kuni õitsemise alguseni. Täites neid tingimusi, õitseb mungalill külmadeni.
Paljundamine: seemnetega, mida võib mai keskel külvata otse avamaale, kolme kaupa auku, aukude vahe 25-30 cm. Varajasema õitsemise saamiseks kasvatatakse istikud ette. Külvatakse mai esimestel päevadel 9 cm läbimõõduga potti, kolme kaupa. Tõusmed ilmuvad kahe nädala pärast. Avamaale istutatakse juuni alguses ainult mullapalliga.
Paljundatakse ka pistikutega, mis juurduvad kergesti vees ja niiskes mullas. Sellist meetodit kasutatakse enamasti uute, täidisõieliste sortide puhul. Kuna mungalill on mitmeaastane taim, istutatakse sügisel tugevam taim potti ja viiakse valgesse, jahedasse ruumi talvituma. Kevadel võetakse taimelt pistikud ja pannakse juurduma.
Soodsates tingimustes annab mungalill palju seemneid, mis on võimelised talvituma mullas.
Kasutamine: madalad liigid ja sordid vaasides, kõrged rippvaaasides, vertikaalses haljastuses või pinnakattetaimena. Tavalisel aedmungalillel on söödavad kõik osad peale juurte. Noored lehed ja varred, mis on C vitamiini rikkad, annavad pikantsust salatitele ja võileibadele, õite ekstrakti kasutatakse juustu ja koorevõi valmistamisel, samuti erinevates täidistes. Õisi kasutatakse ka söödava kaunistusena salatites, suppides ja jookides. Ja lõpuks, kuivatatud, puhastatud ja peenestatud seemneid võib kasutada maitseainena, kuna seemned annavad vürtsika piprase maitse.
Mungalille ei kasutata mitte ainult dekoratiiv- ja söödava taimena, vaid ka ravimtaimena. Temaga ravitakse avitaminoosi, kehvveresust, neerukive, bronhiiti, ta soodustab ka juuste kasvu. Eriti soovitatakse teda skorbuudi vastase vahendina. C vitamiini hulk on kümme korda suurem, kui tavalistes salatilehtedes! Veel rikkam on ta antimikroobsete ainete: fütontsiidide ja provitamiin A poolest. Kliinilised katsetused tropoleeniga - ainega, mida saab mungalille eeterlikest õlidest, näitasid, et tema tarvitamisel haigetel, kellel oli pärgarterite puudulikkus, mida põhjustab ateroskleroos, stenokardiahood lõppesid, kadusid valud, paranes enesetunne. Mungalill sai suurt populaarsust juurde, kui avastati, et ta omab dieetilist ja ravivat toimet paljude haiguste puhul, eriti ateroskleroosi ja ainevahetushäirete puhul, mis on seotud ealiste muutustega.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Vertikaalhaljastus".
